Liblikapüüdja Albu mõisas

Näituse Liblikapüüdja fookuses on kahe eri ajastul tegutsenud kunstniku – Aino Bachi (1901–1980) ja Kaija Kesa-Rebase (s. 1978) – loominguline dialoog. Näitus ühendab möödunud sajandi kunsti ja kaasaegse graafika käsitluse, avades teemasid, mis ulatuvad naiseks olemisest ja looduse kogemisest kuni vabaduse ja hapruse kujunditeni. Ajaloolise Albu mõisa ruum loob unikaalse tausta kohtumiseks, kus ajatud liblikad vihjavad nii mööduvale ilule kui püüdmatule olemusele.

Aino Bachi looming koosneb peamiselt portreedest, mis on loodud erinevates graafika tehnikates – tema töödes peegeldub ajastutruu, ent poeetiline pilk naisfiguurile. Kaija Kesa-Rebase teostes kohtuvad liblikad ja pojengid kui elu ilu ja kaduvuse sümbolid. Tema kaasaegne lähenemine loob põneva visuaalse ja mõttelise vastasmängu Bachi klassikalisele käekirjale.

Bach´i loomingu asjatundja ja näitusekomplekti koostaja Andres Rebane: “Poisikesena ma imetlesin oma vanatädi Aino Bach´i ateljees käies alati tema värvilisi monotüüpiad. Kunstniku ateljee kesksel kohal oli tema kadunud abikaasa Kaarel Liimandi tuntuim maal “Liblikapüüdja” . Iga maal ongi monotüüpia ning vastupidi.
Liblikapüüdja teema oli mu vanatädi jaoks ülimalt tähtis ja ta rääkis sellest tihti. Ta pidi ise modellina poseerima Liimandile “Liblikapüüdja” jaoks. See polnud üldse kerge- tuli tal ju ühel jalal seista. Aino Bach pidas seda kõige armsamaks teoseks ja kalliks mälestuseks Liimandist. Arvan kindlasti, et mu vanatädile oleks liblikate teemalised pildid ja värvilised monotüüpiad koos väga meeldinud. Ta oleks näituse üle rõõmustanud, sest arvas, et igas inimeses on unistus olla liblikapüüdja. Rõõmsaid ja ilusaid värve tahame me kõik oma ellu.”

Näitus on avatud 8. juuni -20. juuli 2025, R-P kell 12-18
Albu mõisa XXV kunstisuvi